Loodusklassi looduslaager rännak Saaremaal 2.päev

Tere jälle! Olles eile õhtul öises Kõljala puhkekülas sääskede toiduna Kaali kraatri teemalist filmi ja tähti vaadanud ning seedinud unes, et sealset suurt auku kasutasid muistsed inimesed arvatavasti ka ohverdamispaigana jumalatele, et selle meteoriidi langemist dateeritakse nii maapinna kihtides leiduvate radioaktiivse süsiniku meetodil kui ka õietolmu järgi, sest meteoriidi kukkumine Kaalile põhjustas suuri muutusi kohalikus looduses.
Hommikul kell 6:45 otsustas Rasmus minna pesema dušši alla, olgugi, et siinne dušširuum on väiksem kui kodune. Homme lubas kell kuus uuesti minna.
 Kaali koolis pakkus tore sööklatädi maitsvat hommikusööki ning siis suunduti Koressaare muuseumi töötaja Sirje Azaroviga Liiva-Putla  männikusse seenele. Sirje Azarov rääkis samblike ja sammalde vahelistest erinevustest, Saaremaa looduse orhideederohkusest ja liivasel pinnal kasvavatest taimedest. Seeneotsinguil leidsid kõik palju kukeseeni, pilvikuid, puravikke, riisikaid, kitsemampleid, vöödikuid ja nägime haruldast roosat kärbseseent teiste seas ning õppisime eristama mürgiseid söödavatest. Ühe orhidee nime teame me kindlasti "tumepunane neiuvaip"-loodan, et läks õigesti.
Peale hõrgutavat ja kosutavat kapsahautist ja magustoitu Kaali koolis lõunaks suundusime pikale bussisõidule Põhja-Saaremaale Panga pangale. Sealsel pangal nägime siluriaegseid kivikihte ning seda kõike ilmestas räsitud ja liigivaene, omal moel hurmav loodus. See oli üsna võrreldamatu kauniste Odalätsi allikatega, kus me järgmisena peatusime, et pulbitsevat liiva näha.
Edasi suundusime Vilsandi rahvusparki, Loona mõisa, RMK teabepunkti, kus kohtusime Kadri Kullaperega, kes tutvustas meile Saaremaa ajalugu läbi geoloogi vaatevinkli. Õppisime, et Saaremaal leidub käsijalgsete, korallide, meriliiliate, tigude ning veel paljude teiste eelajalooliste olendite ja tegelaste fossiile. Huvitava faktina saime teada, et seadusega on keelatud fossiilidega kauplemine, kuna nad on taastumatud. Koos Kadiga sõitsime läbi maalilise looduse Undva pangale, kus meile anti ülesandeks leida rannast erinevate motiividega kivimeid. Kertu ja Mariliis leidsid Undva panga juures asuvast rannast erilise fossiili, koralli, mida Kadri Kullapere soovis RMK kivimaja muuseumi kollektsiooni eksponaadiks.
Undva panga juurest sõitsime mööda mereäärset postiteed Kihelkonnani kus lõppes meie õppekäik. Planeeritud ole veel külastada Kaugatoma panka, Sõrve sääre tippu aga kahjuks me sinna ei jõudnud, sest õppeprogramm võttis oodatust kauem. Seejärel suundusime Kuressaarde, kus tegime pisikese peatuse; homme on plaanis pikem ekskursioon Kuressaare Muuseumisse. Peale pikka ja  veidike väsitavat päeva suundusime tagasi oma armsatesse kämpingutesse Kõljalas. Tegime Tessile hommikul korjatud Islandi käokõrvast mis on tuntud ka kui Islandi samblik, köhavastast teed, mille Tessi vapralt ära jõi. Aga tema näost oli näha, et see tee ei hiilanud oma maitseomaduste poolest. Õhtu lõpetasime kukeseente puhastamise ja nendest kastme valmistamisega, grillvorstide ja kitarrimuusika saatel. Kahjuks oli pilves ja tähti enam vaadata ei saanud.

Loodusklassi looduslaager rännak Saaremaal 1.päev

Tere, pilvine meri! Kauguses paistab Muhumaa! Seilame-vasakul on Viirelaid, paremal Kessulaid. Sadam - kuivalt Kuivastusse.  Esimene peatuspaik ajalooline ja looduslähedane Koguva küla.  Istusime koos Smuuliga ja vaatasime pankrannikult Orissaaret. Muhumaa on imelik maa, seal ei ole uisud paaris-tehakse ja kasutatakse ainult ühte uisku korraga. Vanad paadid ja puuriidad on pandud sammaldunud kiviaedadele. Koguva küla elab!
Järgmine peatus Kõljala puhkeküla. Külalisi tervitas määramatu liblika vastne. Uksed olid külalislahkelt avatud. Kenad kollased kämpingud on väiksemad kui Rasmuse saun aga mahume küll. Hobused krõmpsutavad  kämpade kõrval.
Lõuna Kaali koolimajas oli jube hää! Kartulipuder ja hakklihakaste täitsa tore, personal sõbralik.
Järgnes ekskursioon Kaali maastikukaitseala. Meteoriitikamuuseumi ekskursiooni juhendas Reet Tiirmaa. Meil jäi meelde, et Antartikast on leitud Marsi ja Kuu päritoluga meteoriite. Saime ise meteoriiti käes hoida ja nüüd teame, et meteoriit ei ole radioaktiivne. Meteoriite otsides on leitud traktoreid, lennukeid ja muid rauast esemeid. Käisime ka eksluksiivses Kolmandas meteroiidikraatris. See on jäetud järgnevatele põlvedele. Meteoriidikraatri olemasolu kinnitamine on pikaajaline protsess.
 Külastasime Laidevahe looduskaitseala koos Ülo Metsmakeri ja Kristine Järsuga. Saime teada, et need alad on lindude (laglede) talveks ettevalmistumise paigaks. Lind võtab umbes 1,5 kilo kaalu juurde. Peamiseks karjamaa rohupiirajateks on Eesti hobused, keda võiks lõpmatuseni paitada (seda me ka tegime), ja ka Šoti mägiveised, keda seekord ei kohanud. Neid loomi karjatatakse samas karjuses, kuna nad söövad natuke erinevaid taimi. Hobused joovad soolast merevett ning käivad tallis vaid talviti. Naasesime Kõljala kämpingutesse peale maalilist õhtupoolikut hobuste seltsis ning tüdrukud valmistasid õhtusöögi. Õhtu lõpetas lõke, tähtede vaatamine ning film "Kaali saladus".

Seminar-laagri projekti lõpp

19. ja 20. juunil oli seminar-laagris nii palju tegemist, et blogimine ununes sootuks! Nüüd on projekt KHK poolt lõpetatud ja esitatud KIKile. Tulem Kohila Keskkonnahariduse Keskuse portfoolios.

Aitäh kõigile õpetajatele ja õpilastele, kes osalesid seminar-laagris. Õpetajatega jätkame koostööd pärast puhkust. Kohe-kohe peaks jõudma kodukale ka laagri pildid.

Aitäh Toosikannu Puhkekeskusele suurepärase teeninduse ja Kohila Avatud Noortekeskusele laenutatud päästevestide eest!

Kenat suve osalenutele!

Otse Toosikannu keskkonna-alasest seminar-laagrist

Algas Toosikannu keskkonna-alane seminar-laager!

20 õpetajat ja 50 õpilast jõudsid täna, 18. juunil kell 10.20 Toosikannu Puhkekeskusesse, kus toimub maakondlik keskkonna-alane seminar-laager. Päeva alustati tutvumismängudega. Seejärel jagati igaühele oma voodi- nii kaheks ööks.
Laagri avamisel tutvustati laagri tegevuskava ja reegleid. Kuulutati välja maskoti ja laagri tantsu, luuletuse ning lauluvõistlus. Laager avati keskkonnasõbraliku hüppega.
Järgnes töö õpitubades. Seekord on õpitubasid viis: uurimuslik õpituba gümnaasiumile teemal Toosikannu tehisjärve vee füüsikalised ja keemilised omadused ning liigiline koosseis; põhikooliõpilastele õpitoad Ravimtaimede määramine, Puude lugu, Vee elustik, Rohttaimed-nende määramine ja herbariseerimine.
Vaatamata külmale ilmale on Toosikannu järvevee temperatuur 18 kraadi celsiust ja nii mõnedki külma trotsivad õpilased otsustasid järsult sügavaks minevas Toosikannu Tehisjärves ujumas käia. Kohila Noortekeskuse päästevestid kulusid siinkohal marjaks ära.
17.00 algas keskkonnamäng Gepsimine. Siiani kõik gepsutavad- keskkonnateemalise ristsõna lahendamine ei olegi nii lihtne, eriti kui selle lahendamiseks peab appi võtma GPSi ja matkama ikka kohe mitu-mitu kilomeetrit.
Kui kõht täis ja tuju hea, siis näputööd natuke tegema peab... Kribinal-krabinal said vanad ajalehed nö uue elu väikeste korvide näol. Jube pusimine-kõik need pesulõksud kinnitamiseks ja nurgad täpseks ... Õnneks aitas töötuba juhendanud õpetaja Tiina Toompuu ka kõige paindumatumad ajalehed korvi punuda. Kel käsitöö tehtud sai mängida keskkonnamänge.
21.00 toimus seminar õpetajatele, kus arutati koostöövõimalusi keskkonnahariduse edendamiseks Raplamaal. Otsustati kirjutada ühine projekt Keskkonnainvesteeringute Keskusele, et finantseerida ja läbi viia projektis osalevates koolides ühise skeemi kohaselt ja vahel ka koos, riiklikku õppekava toetavaid õppekäike. Algne õppekäikude loetelu sai koostatud.

Näitus "Meie metsapuud" rändab Kodila Põhikooli

Täna 21. mail alustas rändnäitus teed Kodila Põhikooli poole, kus seda eksponeeritakse kooliaasta lõpuni. Uuel õppeaastal jätkab rändnäitus ringkäiku Raplamaa ja Põhja-Harjumaa koolides.

Sipsiku lasteaia lapsed kevadet avastamas

16. ja 18. mail käib koolitaja Janika Volga Sipsiku lasteaia lastega õppeprogrammi "Kevad tuleb" raames kevade märke otsimas. Päikeselist ilma neile!

Rändnäitus "Meie metsapuud" Kehtnas

Kohila Keskkonnahariduse Keskuse rändnäitus on on Märjamaalt liikunud Kehtnasse. Näitus avatud Kehtna Põhikoolis.

Algas registreerumine Toosikannul toimuvasse keskkonna-alasesse seminarlaagrisse

Tänasest algas registreerumine Toosikannu Puhkekeskuses 18-20. juunil toimuvale keskkonna-alasele seminar-laagrisse. Loodame rohket osavõttu!

Näitus "Meie metsapuud" Märjamaa raamatukogus

Kohila Keskkonnahariduse Keskuse KIKi toetusel soetatud rändnäitus "Meie metsapuud" on kuni 4. maini eksponeeritud Märjamaa uues raamatukogus. Edasi rändab näitus Kehtnasse.