Kohila Keskkonnahariduse Keskus: Läänemaa looduslaagri teine päev.

26. augusti hommik. Endiselt sajab. Ei mingitki lootust täna kuiva nahaga pääseda. Keskmiselt neli tundi magamist veab hommikul nii mõnelgi kulmu kortsu. Samas on ka neid vapraid, kes otsustavad teha karastava hommikusupluse. Au neile, sest kui ausalt ikka öelda, siis see on karm.

Hommikusöök on täna õige vara, 7.30 aga see-eest rikkalik. Kõht võileibu ja head-paremat täis longime vihmas majutushoone poole. Kui ikka kasvõi natuke taevataat vihmaga täna koonerdaks, oleks päev korda läinud. Meri Silmal ja taevas on toon-toonis hallid ning ega ei ole eriti ilma paranemist oodata.

Asjade pakkimine bussi läks vahejuhtumiteta. Algas sõit Salajõe juurde. Salajõgi on karstialal paiknev jõgi, mis osaliselt voolab maa all. Põhilised karstialad paiknevad Pandivere kõrgustikul ja Põhja-Eestis, Läänemaal on karstumist harvem. Ka Kohila on karstipiirkond ja tundliku veereziimiga.

Salajõe karstiala on maastikukaitseala alates 1964. aastast. Seal neeldub maa alla jõgi ning voolab maa all 1,3 kilomeetri ulatuses. Salajõe oma saladustega püüdis fotole Esper.

Kudani rannaniit- ilus hooldatud rannaniit Aulepa-Pürksi maantee ääres, mis piirneb Vööla merega. Praegu jääb Kudani rannaniit väga suurte üleujutuste korral vee alla. Kunagi olla seal saanud sõita isegi laevaga-nii 400 aastat tagasi. Rannaniidul pesitsevad kurvitsalised. Näha on taimedega katmata alasid, mida kutsutakse soolakuteks. Marko Valker rääkis, et rannaniitudel karjatamise eest saavad kohalikud talunikud toetust. Ega see karjatamine muidu ära ei tasukski. Loomad ei võta looduslikel rannakarjamaadel nii kiiresti kaalus juurde kui kultuurkarjamaadel. Peale selle on vigastusoht. Kusagil pidavat veel ohustama loomi maksakaanid, kes paljunevad madalas vees. Põhiliselt karjatatakse lihaveised, on üksikuid lambapidajaid. Selleks, et rannaniit oleks piidavalt hooldatud peaks olema niidu ühe hektari kohta vähemalt 1 loomühik loomi. No see tähendab seda, et 1 hektari karjamaa kohta oleks kas 1 veis või hobune või siis viis lammast. Kui loomi on vähem, siis nad ei jõua piisavalt taimemassi süüa ja karjamaa kasvab ikkagi tasapisi kinni. Kui aga on palju rohkem loomi, siis tallavad loomad karjamaa ära, maapind on ikka rannaniitudel osaliselt ka väga pehme, ning loomadele ei jätku piisavalt toitu.

Roostikuraja läbimine oli paras katsumus. Laudtee on vihmaga libe. Krista oli meie retke kõige suurem kangelane, sest ta läbis olude sunnil enamus radu plätudega. Varbad olid tal küll koguaeg sinised ;).